Registreerimine uueks õppeaastaks!
Tallinna Huvikeskus Kullo on kõige pikemat aega järjepidevalt tegutsenud huvikool Eestis, mis loodi 1941. aastal.
Huvikoolis õpib igal õppeaastal ligi 60 erinevas huviringis stabiilselt üle 2000 õpilase. Õppetöö ja õppetegevust toetavad lisategevused toimuvad aastaringselt Kullo peahoones, Kullo Lastegaleriis ning Kullo Karepa Noortelaagris.
15. jaanuaril 1941. aastal võttis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse nr 82, mille alusel loodi Tallinna Pioneeride Maja ning selleks eraldati hoone asukohaga Lai tn 15.
Maja avati 1. märtsil 1941. aastal, ringid alustasid tööd 10. märtsil 1941.
Majas tegutsesid: loodusteadustekabinet, mille raames töötasid botaanikaring, mineraloogiaring ja zooloogiaring, füüsika-matemaatika kabinet, kus töötasid matemaatikaring, geomeetriaring, huvitava füüsika ring ja keemiaring, lisaks muusikakabinet, malering ning kunstiring. Samuti tegutses kehakultuuri ja sõjalise ettevalmistuse ring. Tehnilistel põhjustel jäid avamata tehnikaringid. Ringides said käia linna parimad ja tublimad lapsed, sest maja mahutavus oli ainult 289 õpilast.
Tallinna Pioneeride Maja töö katkestas sõda. 7. juulil 1941. a ilmus ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi rahvakomissari N. Andreseni käskkiri, millega katkestati pioneeride maja töö ja pedagoogid paigutati muudele ametikohtadele, abipersonal vallandati.
1. juulil 1945. aastal avati taas Tallinna Pioneeride Maja. Avamine oli aga sümboolne, sest tööd alustada ei suudetud, kuna puudus hoone ning personal. Ametisse määrati ainult direktor A. Miilits, kelle ülesandeks oli komplekteerida personal. Hoone küsimust lubati hakata arutama, kui personal on komplekteeritud. Kuna ei olnud hoonet ega pedagooge, siis olukord kujunes selliseks, et Tallinna kooliõpilased olid terve aasta ilma koolivälise tegevuseta. Ringe püüti avada koolide juures, kuid see ebaõnnestus.
1946. aasta jaanuaris vahetas asutus nime ja uueks nimeks sai Tallinna Pioneeride Palee.
Augustis 1946 leidis Tallinna Pioneeride Palee uue asukoha aadressil Veetorni tn 4, kuhu koliti sisse oktoobris. Veetorni tn 4 krundil oli 3 hoonet – ühte majja loodi pioneeritöö osakond, teise kunstilise kasvatuse osakond – seal oli ka väike saal, kus toimusid üritused, kontserdid ja nukuetendused, kolmandas majas oli tehnika ja teaduse osakond. Krundil oli veel üks ühekorruseline puumaja, kuhu loodi noorte loodussõprade maja. Tööd alustas 21 ringi, kuigi kavatseti avada 30. Lapsi oli ringidesse registreeritud 435, planeeriti 700.
1947. aasta augustis muudeti jälle asutuse nime, mida ta kandis kuni 1953. aastani ning uueks nimeks oli Vabariiklik Pioneeride Palee.
1949./1950. aastal suudeti õppetöös saavutada teatud edu. Töötas 71 inimest, neist 63 töötas pedagoogilisel tööl, ringe oli 46, õpilasi ringides 962. Komplekteeritud oli raamatukogu, mis oli poliit-massilise osakonna koosseisus. Maja ümber rajati õppe- ja katseaed ja ehitati kasvuhoone, seoses sellega alustasid tööd loodusringid. Rasketes oludes töötasid tehnikaringid, sest puudus materiaalne baas ja sageli ka juhendajad. 1951. aastal loodi lastekoor “Ellerhein”.
1953. aastal muudeti asutuse nimi tagasi Tallinna Pioneeride Majaks ja seda nime kandis ta kuni 1956. aastani. Alates 1956. aastast sai asutus uuesti endale nimeks Tallinna Pioneeride Palee.
Aastavahetusel 1955/1956 koliti Tõnismäelt (Veetorni tn 4) Aia tänavale – endise poliitharidusmaja ruumidesse (praegune Tallinna Kanutiaia Noortemaja).
Aastatel 1960-1971 töötasid vahelduva eduga ca 60 ringi, korraga 35 kuni 45 ringi. Kuna pedagoogiline personal vaheldus väga sageli, siis õppeaastate vältel avati uusi ringe ja ka suleti. Püsiva kollektiiviga olid teater (moodustati 1959. aastal), massiosakond ning kunstiringid. Õpilasi oli sel perioodil ca 3500-4000.
1971. aastal kolisid direktsioon, raamatupidamine ning lennu- ja laevamudelismi ring ruumipuuduse tõttu Endla tn 59. Teised ringid jäid endiselt Aia tänavale.
Uus hoone Mustamäe teel1970ndate aastate teiseks pooleks oli õpilaste arv kasvanud ca 4900 ja esmakordselt 1976. aastal ületas 5000 piiri.
Palees tegutses 49 ringi ja 258 õpilasgruppi. Pedagoogide arv oli kasvanud 95ni. Põhiprobleemiks oli ruumipuudus, see oli ka takistuseks paljudele tegemistele- toimetamistele. Lahendus saabus 1977. aastal, mil valmis uus hoone Mustamäe teel.
Uues majas hakati tööle 1978. aasta veebruaris.’
1977. aastal nimetati astus ümber Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Paleeks. 1989. aastal sai uueks nimeks Tallinna Koolinoorte Huvikeskus “Kullo”.
20. augustist 1993. aastast alates kannab huvikool Tallinna Huvikeskus “Kullo” nime. 1993. aastal möödus 10 aastat kooli juures tegutseva Laste Loomingu Maja avamisest. Samal aastal muudeti nimi ja endisest Laste Loomingu Majast sai Kullo Lastegalerii.
Tallinna Huvikeskus “Kullo” on suurim ja vanim huvikool Eestis. Huvikoolis on tegevust leidnud nii paljud lapsed kui ka täiskasvanud.
Kullo aasta nominatsioonid läbi aastate:
Kolleegipreemiad:
Kolleegipreemiad:
Kolleegipreemiad:
Kolleegipreemiad:
Kolleegipreemiad:
Kui soovid anda rahalise panuse Tallinna Huvikeskus “Kullo” arengusse,
siis saad selleks teha ülekande järgmistele kontodele:
Raha saaja: Tallinna Linnakantselei
NB! Palume kindlasti lisada viitenumber 5015000352100020 (muidu ei jõua laekumine Kullosse).
Oleme tänulikud!
| Klassiruumi kasutamine | 12€/tund |
| Väikese auditooriumi kasutamine (kuni 60 inimest) | 16€/tund |
| Erialaklassi kasutamine | 18€/tund |
| Keskmise auditooriumi kasutamine (alates 61 inimesest) | 23€/tund |
| Erialaklassi kasutamine koos inventariga | 30€/tund |
| Kontsertklaveri kasutamine | 20€/tund (lisateenus) |
| Majutuskoht õpilasele Karepa Noortelaagri laste- ja noorterühmas (kui laagrivahetus on vähemalt 6 ööpäeva) | 11€/ööpäev |
| Majutuskoht õpilasele Karepa Noortelaagri laste- ja noorterühmas (kui laagrivahetus on alla 6 ööpäeva) | 17€/ööpäev |
| Majutuskoht Karepa Noortelaagris | 17€/ööpäev |
| Telkimiskoht Karepa Noortelaagris (ühele inimesele) | 5,2€/ööpäev |
| Hommikusöök Karepa Noortelaagris | 5€ |
| Lõunasöök Karepa Noortelaagris | 7,5€ |
| Õhtusöök Karepa Noortelaagris | 7,5€ |
| Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök Karepa Noortelaagris | 20€ |
| Karepa Noortelaagri nõupidamiste ruumi kasutamine | 10€/h |
| Karepa Noortelaagri söögisaali kasutamine | 10€/h |
| Karepa Noortelaagri kaminasaali kasutamine | 10€/h |
| Karepa Noortelaagri sauna kasutamine | 40€/kord (kuni 3h), iga järgnev tund 11€/h |
| Kogu laagrikompleksi rent | 2120€/ööpäev |
| Kullo Lastegalerii täispilet | 2,5€ |
| Kullo Lastegalerii sooduspilet (õpilased, pensionärid) | 1,5€ |
| Kullo Lastegalerii ekskursioon lastegruppidele koos kunstitunniga (~1 tund) | 3€/üks laps |
| Kullo lastegalerii ühe ruumi rent õpilasürituseks | 25€/h |
| Kullo lastegalerii ühe ruumi rent | 30€/h |
| Kullo lastegalerii laste sünnipäevapakett (3h) koos ekskursiooni, mängude ja meisterdamisega (kuni 15 lapsele) | 130€ |
| Terve maja 224,10 m² | 56€/päev |
| Valge kelder 32,8 m² | 8,2€/päev |
| Hall kelder 23,8 m² | 6€/päev |
| Diele 58,5 m² | 8,2€/päev |
| Prudentia saal 24,8 m² | 6,2€/päev |
| Dornze 23,9 m² | 6€/päev |
| Suur saal 38,9 m² | 9,7€/päev |
| Vahekoda 21,4 m² | 5,4€/päev |
| Keldrid kokku: 56,6 m² | 14€/päev |
| I korrus kokku: 82,4 m² | 14€/päev |
| II korrus kokku: 85,1 m² | 21€/päev |
2027. aasta veebruaris valmiv uus huvi- ja kogukonnakeskus toob ühe katuse alla Eesti vanima ja suurima huvihariduskooli Kullo, kus õpib üle 2000 eri vanuses õpilase. Kullo tegevus hõlmab enam kui poole hoone mahust.
Lisaks hakkavad uues keskuses tegutsema Kristiine Noortekeskus ja Tallinna Keskraamatukogu Kristiine haru. Piirkonna kultuurielu rikastab 300-kohaline kontsertsaal, mis loob võimalusi nii sündmusteks kui kogukonnaüritusteks.
Hoone arhitektuurne lahendus sündis 2021. aasta konkursi võidutööna „Päike”, mille autorid on arhitektid Koit Ojaliiv ja Kristel Niisuke (KUU OÜ ja Nikita Atikin OÜ).
Keskuse planeerimisel on arvestatud kohalike elanike vajadustega. Hoone ja avalikud välialad on seotud Löwenruh’ pargiga, luues avatud, ligipääsetava ja kaasaegse keskkonna.